EST 
ENG Kompostimisprojektid
Vastavalt 2004. aasta Jäätmeseaduse § 134 ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla:
1) üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a;
2) üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a;
3) üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a.
Seadusandlusest tulenev nõue on vajalik, et vähendada prügilate võimalikku negatiivset keskkonnamõju ning prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust. Seadusandliku nõude täitmiseks tuleb biolagunevad jäätmed eraldada olmejäätmetest kas tekkekohas või sorteerimisettevõttes. Olmejäätmetest välja sorteeritud või eraldi kogutud biolagunevate jäätmete, nagu ka reoveemuda töötlusmeetodina kasutatakse laialdaselt kompostimist. Kompostimise teel toimub biolagunevate jäätmete stabiliseerimine ja hügieeniliseks muutmine selleks, et järelkäitlus ja taaskasutus saaks toimuda turvaliselt keskkonda ohustamata. Kompostiks muutumine on mikrobioloogiline protsess, kus orgaanilised jäätmed lagunevad aeroobsetes ehk hapnikulistes tingimustes. Kompostitoodet saab peale kompostimist kasutada väetisena, maaparandusainena, sideainena ja kütteainena.
Kompostimine on võrreldes teiste biolagunevate jäätmete töötlusmeetoditega kõige soodsam ja otstarbekam lahendus.
OÜ Entec Eesti on koostanud Lihula reoveepuhasti mudakäitluse variantide võrdluse (1996-1997) ja Pärnu linna reoveesette kompostimissõlme projekti (1997) ning AS Tallinna Prügila biolagunevate jäätmete töötlemismeetodite tehnilis-majandusliku uuringu (2003).
